Toeta rahvaalgatust!

Mitte keegi ei peaks valima oma ema ja isa kodakondsuse vahel. Ometi Kodakondsuse seadus seda hetkel sünnijärgsetelt topeltkodakondsetelt nõuab. See on põhiseaduslik vastuolu, kuna Eesti Vabariigi Põhiseadus sätestab, et kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Eesti kodanik, kellel on enam kui üks kodakondsus ning kes soovib Eesti kodakondsust säilitada, ei peaks  leidma end olukorrast, kus ta eirab ühte Eesti seadustest. 

Ettepanek

Riigikogu ülesanne on lähtuda oma töös Eesti Põhiseadusest. Seega, neil tuleb likvideerida vastuolu Eesti Põhiseaduse ja Eesti Kodakondsuse seaduse vahel. Sünnijärgsed Eesti kodanikud, kellel on peale Eesti kodakondsuse veel ka mõne teise riigi sünnijärgne kodakondsus, ei peaks olema kohustatud Eesti kodakondsusest loobuma põhjendusel, et ta soovib alles hoida ka oma teist kodakondsust. 
Samuti tuleks muuta oluliselt lihtsamaks topeltkodakondsuse võimalikkus välisriigis elavatele Eesti kodanikele, kes soovivad lisaks Eesti kodakondsusele omandada ka oma elukohariigi kodakondsuse. Eesti riigil on siin tähtis roll oma kodanike õiguste eest seismisel, näiteks töötades diplomaatilisel tasemel selle nimel, et sõlmida teiste riikidega selle osas kahepoolseid kokkuleppeid.

Põhjendus

Toetudes Inimarengu aruandele 2016-2017 (https://inimareng.ee/valjapoole-avatud-eesti/eestlased-maailmas/ ) elas Eesti Statistikaameti andmetel 2015. aasta alguses välismaal hinnanguliselt kuni 120 000 Eesti kodanikku. Aruande koostajate hinnangul on see arv aga pigem 150 000 ning 200 000 vahel (ligikaudu 15% kõikidest eestlastest). 

Eestist lahkutakse erinevatel põhjustel, mis võivad olla nii professionaalsed kui ka eraelulised. Meil kõigil on õigus vabale liikumisele. See on üks meie põhivabadustest. Eestist eemal elades on Eesti identiteedi säilitamine eriti oluline, aga ka oluliselt raskendatud. 
Eesti kultuuri, keele ja üldisemalt Eesti identiteedi säilitamine väliseesti kogukondade seas toetub suuresti õhinapõhisele vabatahtlikkusele. Selle eest võitlevad paljud kohalikud õpetajad, lapsed ning nende vanemad. Iga eestlane loeb. Olles ise elanud Belgias ligikaudu  15 aastat ning töötanud selle nimel, et Eesti huvid oleksid Euroopa Liidus võimalikult hästi esindatud, ei saa ma nõustuda suhtumisega justkui kõik Eesti geograafilistest piiridest väljaspool elavad eestlased oleksid Eestist põgenenud ning Eesti hüljanud. Tegelikult on hoopis vastupidi. Lisaks Eesti kogukonnas eesti keele ja kultuuri viljelemisele tutvustavad väliseestlased Eestit ja meie rahvakombeid ka kohalikule elanikkonnale, tehes seda vabatahtlikkuse alusel, oma pere ning töö kõrvalt. Diasporaa on tihti eeskuju ja sisuliselt Eestit esindav ja edendav mitteametliku diplomaatia osa maailmas. 

Kahjuks aga saadab praegune põhiseaduse ja Kodakonduse seaduse vastuolu negatiivse sõnumi: eestlasi maailmas pole vaja, juhul kui nad ei hülga oma teist identiteeti või soovivad oma elukohariigiga läbi teise kodakondsuse samuti tugevates sidemetes olla. Semantika on oluline. Kas me soovime hoida sidet kõikide eestlastega välismaal? Kui jah, siis me ei peaks neid panema valiku ette, mis paratamatult võib viia nende suhte katkemiseni oma isamaaga. Esimene samm eestluse hoidmiseks maailmas on lubada sünnijärgsetel eestlastel säilitada tingimusteta oma Eesti kodakondsus. See on põhiseaduslik õigus ning sünnijärgne Eesti kodanik, kellel on enam kui üks kodakondsus ning kes soovib Eesti kodakondsust säilitada, ei peaks end leidma olukorras, kus ta eirab ühte Eesti seadustest. 

„Kuna me ei saa kunagi suureks arvult ega jõult, peame saama suureks vaimult.”, Jakob Hurt.
"Iga okas loeb!", #siil2018

Anna oma  digitaalne allkiri siin:

https://rahvaalgatus.ee/initiatives/17ab7bbe-4654-4f64-98b1-5aec75c3874c

Kas toetad?